Laossina küla lähedal asuvad kääpad, mis pärinevad I
aastatuhande teisest poolest. Küla asub Pihkva järve kaldal Lüütja oja
suudmealas. Oli kaks küla: Laossina ja Uus-Laossina e. Lüütja. Lüütja oli
mõisaküla. Küla vanust võib hinnata alates 15. sajandist. Juba sel ajal oli
kasutusel küla kalmistu, mida kinnitavad ka vanad kivist ristid. 1750. aastast
parvetati mööda järve puitu ning viidi lotjadega viina, leivavilja Narva ja
Pihkva. Maa polnud viljakas, kuid ometi tegeldi kalapüügi kõrval ka teraviljakasvatusega. Parimaid saake andis rukis, kaer, oder ja tatar. Küla ümber olid suured metsad, palju metsloomi ja linde. Järv oli väga kalarikas.
Külas oli 1880. aastal kolm tinditöötlemistehast. Külas tegeldakse tänapäevalgi kalapüügiga ja kala kuivatamisega. 1880. aastal ehitati tsässon Neitsi Maarja sündimise auks, seega on väike-maarjapäev tsässona ja ühtlasi ka küla pühaks. Küla kuulus tsaari-Venemaa ajal Lüübnitsa kogukonda ja
kogudusena Kolpino kiriku alluvusse.
aastatuhande teisest poolest. Küla asub Pihkva järve kaldal Lüütja oja
suudmealas. Oli kaks küla: Laossina ja Uus-Laossina e. Lüütja. Lüütja oli
mõisaküla. Küla vanust võib hinnata alates 15. sajandist. Juba sel ajal oli
kasutusel küla kalmistu, mida kinnitavad ka vanad kivist ristid. 1750. aastast
parvetati mööda järve puitu ning viidi lotjadega viina, leivavilja Narva ja
Pihkva. Maa polnud viljakas, kuid ometi tegeldi kalapüügi kõrval ka teraviljakasvatusega. Parimaid saake andis rukis, kaer, oder ja tatar. Küla ümber olid suured metsad, palju metsloomi ja linde. Järv oli väga kalarikas.
Külas oli 1880. aastal kolm tinditöötlemistehast. Külas tegeldakse tänapäevalgi kalapüügiga ja kala kuivatamisega. 1880. aastal ehitati tsässon Neitsi Maarja sündimise auks, seega on väike-maarjapäev tsässona ja ühtlasi ka küla pühaks. Küla kuulus tsaari-Venemaa ajal Lüübnitsa kogukonda ja
kogudusena Kolpino kiriku alluvusse.
